Tavaliselt kasutatakse hotellides standardseid gravitatsioonjõul toimivaid tualettpotte ja need ei nõua suurt veesurvet. Nupu süsteemiga tualettpottidel on madalad paigaldamise kulud, kuid need võivad hakata kergemini lekkima, sest kummist tihendid kuluvad ja väikesed osad võivad sinna vahele kinni jääda (Environment Agency, 2007). Lekked tekivad kuni 20% paigaldatud pottidest ja võivad raisata palju rohkem vett kui reaalselt loputuseks tegelikult vaja läheks. Lekkeid on raske märgata, seepärast on oluline tualettpotte pisteliselt kontrollida, sealhulgastuleks kontrollida ka uusi madala loputusega tualettpotte.
Peale selle võimaldavad klapiventiilid veel voolata loputuse ajal läbi veepaagi WCpotti, mis omakorda suurendab loputusmahtu kuni 17% (Environment Agency, 2007). Veepaagid, mille väljavoolu juhib sifoon, on kallimad, kuid nende veepaak täitub aeglasemalt, mis võib tihedalt kasutatavates avalikes tualettides piirata nende praktilisust , kuid samas on nende lekkimise võimalus märkimisväärselt väiksem. Seetõttu võivad madalad ja kahesüsteemsed sifoonpotid osutuda väga kulutõhusaks, kui läheneda olelusringi põhiselt ning arvestada oleluringi kulude hulka nii soetusmaksumus, veekasutamist kui madalat lekkemäära.
Veepaaki võib asetada täidet (kas osta poest või improviseerida kasutades nt kivisid, veega täidetud plastpudelit vms) , mille tulemusena mahutab paak vähem vett. Paagimahu vähendamisel on tähtis:
Tualettpottide puhul, millel on kaks loputusastet, peaks kindlasti juures olema info või märgistus, kuidas teha väiksemat loputust (st millist nuppu vajutada). Kohalikult vee-ettevõttelt tuleks saada kinnitus, et kanalisatsioon on sobilik vähese loputusega pottidega, et olla kindel, et selliste tualettpottide paigaldamine ei suurenda ummistuste ohtu (EÜ, 2009).
Survega tualettpotid on kallimad kui gravitatsioonipaagiga potid aga neil ei ole vaja täitumisaega ja seega sobivad hästi kohtadesse, kus neid tihti kasutatakse (nt avalikud tualettruumid). Rõhu all olevaid mahuteid ei saa lihtsalt ümber paigutada, seega peaks neid paigaldama ehituse- või renoveerimise ajal. Ventiiliga toimivad tualetid vajavad vähemalt 1,8 rõhku ja peaks olema paigaldatud tualettpottidele, millel on lühemad, kuid kõrgema rõhuga loputused (EÜ, 2009). Klapid paigaldatakse otse veevarustussüsteemi ja reguleeritakse käsitsi, et tekitada õige loputusrõhk (perioodiline kontroll on vajalik). Survega potid võimaldavad efektiivsema võimsusega, aga väiksema veehulgaga loputuse.
Kõikidel juhtudel on oluline, et korralik loputus oleks tagatud, vastasel juhul võib vee säästmise asemel toimuda vastupidine toiming, kus hakatakse rohkem vett laskma. Survekindlate loputuste jaoks võib-olla vajalik muuta tualettpoti kuju.