Säästev turism

Mis on jätkusuutlik turism?

Maailma Turismiorganisatsioon on jätkusuutliku turismi sõnastanud järgmiselt: "Turism, mis arvestab oma praegust ja tulevast majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, pöörates tähelepanu oma külastajate, tööstuse, keskkonna ja vastuvõtvate kogukondade vajadustele."(UNEP and UNWTO, 2005, Making Tourism More Sustainable - A Guide for Policy Makers, p.11-12)

 

Seega peaks säästev turism:

1) Kasutama optimaalselt keskkonda, mis on turismi arendamise põhielemendiks ja säilitama ökoloogilised protsessid, looduspärandid ning bioloogilise mitmekesisuse.

2) Austama vastuvõtvate kogukondade sotsiaal-kultuurilisi traditsioone, säilitama nende ülesehitatud ja olemasolevat kultuuripärandit ja traditsioonilisi väärtusi ning aitama kaasa kultuuride vahelisele arusaamisele ja sallivusele.

3) Tagama elujõulised ja pikaajalised majandustegevused, pakkudes sotsiaalseid ja majanduslikke eeliseid kõikidele asjaosalistele. Seal hulgas tagama ka stabiilse tööhõive ja sissetulekute teenimise võimalused, sotsiaalteenused vastuvõtvatele kogukondadele ning aitama kaasa vaesuse vähendamisele.

 

SJätkusuutlik turism peaks säilitama kõrge rahulolu taseme ja tagama turistidele märkimisväärse kogemuse, suurendades nende teadlikkust jätkusuutlikes küsimustes ja edendades jätkusuutliku turismi tavasid.

 

Turismi jätkusuutlik areng eeldab kõigi asjakohaste sidusrühmade teadlikku osalemist ning tugevat poliitilist juhtimist, et tagada laiaulatuslik osalemine ja konsensuse saavutamine. Säästva turismi saavutamine on pidev protsess ja see nõuab pidevat mõjuhinnangute jälgimist, vajaduse korral kehtestatakse vajalikud ennetus- ja / või parandusmeetmed.

 

Maailma Turismiorganisatsiooni ja ÜRO Keskkonnaprogrammi 2005. aastal koostatud säästva turismi kaksteist peamist eesmärki :

  1. Majanduslik elujõulisus: tagada turismisihtkohtade ja -ettevõtete elujõulisus ja konkurentsivõime, et nad saaksid pikemas perspektiivis jätkuvalt edu saavutada ja rohkem kasu saada.
  2. Kohalik heaolu: maksimeerida turismi panust vastuvõtva sihtkoha majanduslikku jõukusesse, sealhulgas ka kohalike kulutuste osakaalu.
  3. Töökvaliteet: tugevdada ja suurendada turismi abil loodud töökohtade arvu ja kvaliteeti, sealhulgas palka, töötingimusi ja nende kättesaadavaks tegemise võimalusi ilma soo, rassi, puude või muul viisil diskrimineerimiseta
  4. Sotsiaalne õiglus/erapooletus: püüda jagada kogu ühiskonnale võrdselt majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, mis tulenevad turismist, sealhulgas parandada vaestele pakutavaid võimalusi, sissetulekuid ja teenuseid.
  5. Külastaja ootuste tagamine: tagada külastajatele turvaline, rahuldav ja suurepärane kogemus, mis on kõigile kättesaadav ilma soo, rassi, puude või muul viisil diskrimineerimiseta.
  6. Kohalik kontroll: kohalike kogukondade kaasamine ja planeerimine ning otsuste tegemine turismi juhtimise ja edasise arengu kohta nende piirkonnas, konsulteerides teiste sidusrühmadega
  7. Ühenduse heaolu: säilitada ja tugevdada kohalike kogukondade elukvaliteeti, sealhulgas sotsiaalseid struktuure ja juurdepääsu ressurssidele, rajatistele ja elutähtsatele süsteemidele, vältides sotsiaalset halvenemist või ekspluateerimist
  8. Kultuuriline rikkus: austada ja parandada vastuvõtvate kogukondade ajaloolist pärandit, ehtsat kultuuri, traditsioone ja eripärasid
  9. Füüsiline terviklikkus: säilitada ja parandada maastike kvaliteeti nii linna- kui ka maapiirkondades ning vältida keskkonna füüsilist ja visuaalset halvenemist
  10. Bioloogiline mitmekesisus: toetada looduslike alade, elupaikade ja eluslooduse kaitset ning minimeerida nende kahjustamist
  11. Ressursitõhusus: nappide ja taastumatute ressursside kasutamise vähendamine turismi- rajatiste ja -teenuste arendamisel ja käitamisel
  12. Keskkonna puhtus: minimeerida turismiettevõtete ja külastajate põhjustatud õhu, vee ja maapinna saastamist ning jäätmeteket

 

[1] Making Tourism More Sustainable - A Guide for Policy Makers, UNEP and UNWTO, 2005, p.11-12 http://www.unep.fr/shared/publications/pdf/DTIx0592xPA-TourismPolicyEN.pdf

[2] Ibid.

 

Peale säästva või jätkusuutliku turismi, on veel kontseptsioone, mis keskenduvad turismi loomisele kooskõlas keskkonna ja/või sotsiaal-kultuuriliste aspektidega, nt:

 

  • Vastutustundlik turism - jätkusuutlikku turismi nimetatakse tihti ka vastutustundlikuks turismiks, selle termini on kasutusele võtnud need, kes tunnevad, et sõna jätkusuutlikkus on ülekasutatud ja seda ei mõisteta. Vastutustundlik turism on ükskõik milline turismiliik, mida saab tarbida vastutustundlikumalt. Vastutustundlik turism paneb suurema rõhu turismivaldkonna vastutusele, suurendades kohalikele elanikele majanduslikku kasu ja suurendades vastuvõtvate kogukondade heaolu, parandades töötingimusi, kaasates kohalikke elanikke otsuste tegemisse, mis mõjutavad nende elu ja eluvõimalusi, panustades positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisse, juurdepääsu tagamine füüsilise puudega inimestele ning turistide ja võõrustajate vahelise austamise edendamine. Samuti püütakse minimeerida negatiivseid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid. Vastavalt oma definitsioonile on vastutustundliku turismi eesmärgiks luua inimestele paremad elamistingimused mille tagajärjel on inimestel ka paremad kohad, mida külastada.
  • Ökoturism – Rahvusvahelise Ökoturismi Ühenduse (TIES – The International Ecotourism Society) sõnul on ökoturism defineeritud järgnevalt : "Vastutustundlik reisimine looduspiirkondadesse, mis säästab loodust, säilitab kohalike elanike heaolu ning samal ajal ka harib turisti."
    EÖkoturism peaks pakkuma otsest rahalist kasu kaitsele ja kohalikele inimestele ning keskendub loodusvarade kaitsele.
  • Eetiline turism – see tähendab turismi, millest saavad kasu nii inimesed kui keskkond eri sihtkohtades. See pakub paremat sissetulekut inimestele, kes sihtkoha piirkonnas elavad ning kohalikke tooteid ja teenuseid pakuvad.
  • Roheturism – algselt tähendas roheturism keskkonnahoidlikku reisi ning selle terminiga ei pööratud tähelepanu kultuurilistele ega majanduslikele aspektidele. Praegu kasutatakse seda pigem laiemas võtmes, mis sisaldab endas kõiki säästva turismi põhimõtteid.
  • Ringturism - Nn ringmajanduse idee seisneb selles, et tooteid ja teenuseid tootes ja pakkudes ei raisata limiteeritud ressursse nagu tooraine, vesi ja energia. Ringturism järgib ringmajanduse loogikat ning on säästva arengu põhimõtteid järgiv ärimudel. Nii on ka ringturism selline majandusmudel, milles iga osaline (reisija, vastuvõtja, reisikorraldaja, varustaja jne) tegutseb keskkonnahoidlikult.
    Säästva arengu kontekstis saab ringturism kaasa aidata turismi sektori panusele säästvas arengus loodusvarade säästvas tarbimises. Eesmärk on oluliselt vähendada turismitoodete ja –teenuste mõju keskkonnale (sh vähendada taastumatute energiaallikate tarbimist ja raiskamist).

Ringturismi puhul peaks reisija tegema vastutustundlikke otsuseid kõikides reisietappides, alates reisi ettevalmistamisest kuni kohaliku kogemuseni. Põhimõtted, mida turist peaks ringturismi puhul järgima:

  1. Turismifirmade pakutavate säästva turismi võimaluste kasutamine või internetist sarnaste võimaluste otsimine
  2. Kõige säästvamate turismiteenuste pakkujate valimine
  3. Kõige keskkonnahoidlikuma transpordivõimaluse valimine (lennukiga lendamine on keskkonnale kõige kahjulikum)
  4. Turismiteenuste valimisel lähtu vastutustundlikkuse põhimõttest: vali kohalikust toorainest toodetud toit ja käsitöö ning teenusepakkujad, kes järgivad keskkonnahoidlikkuse põhimõtteid, nt jäätmekäitluses, energia ja vee säästmises jne.
  5. Tagasiside turistide ja / või professionaalide vahel säästva turismi pakkumise tõhustamiseks (tagasi 1. punkti juurde).

 

Säästva turismi tugevused

Säästev turism vastab Euroopa turistide ootustele, sest:

  • Pea kolmandik turistidest (29%) teevad oma valiku lähtudes keskkonnahoiu tulemuslikkusest (ABTA, 2015)
  • Suurem osa (62%) turistidest usub, et turismiettevõtted peaksid tagama, et nende puhkus ei kahjustaks keskkonda ning oleks keskkonnale ka kasulik. (ABTA, 2015)
  • Enam kui pool turistidest üle maailma on valmis maksma enam nende ettevõtete toodete eest, kes on sotsiaalselt vastutustundlikud (Nielson, 2014)
  • Hetkel tegeleb 17% turismiettevõtetest keskkonnahoiuga, kuid võib ette näha, et see osakaal tulevikus suureneb, et toime tulla keskkonnaga seotud väljakutsetega nii nüüd kui tulevikus.

 

Miks on see oluline ?

Turism pakub märkimisväärselt positiivseid majanduslikke tulemusi: see on üks maailma olulisemaid majandusharusid ja töökohtade pakkujaid. Siiski on turism väga keerukas, hõlmates arvukalt sidusrühmi (mõnikord vastupidiste huvidega) ja vajab märkimisväärselt palju ressursse. Nii võib turismil olla tegevuste juhtimisviisidest olenevalt olla hoopis vastupidine mõju.

Hästi juhtides võib turismil olla positiivne roll sihtkoha sotsiaalsetes, kultuurilistes, majanduslikes, keskkonnaalastes ja poliitilistes arengutes ning see on paljude riikide ja kogukondade jaoks märkimisväärne arenguvõimalus. Kontrollimatu turismiarendus võib aga väga kahjulikult mõjuda loodusvaradele, tarbimisharjumustele, reostusele ja sotsiaalsetele süsteemidele. Säästva planeerimise ja juhtimise vajadus on hädavajalik, et tööstus tervikuna ellu jääks.

 

Turismi mõju

Keskkonnamõjud

Turismile on oluline nii loodusliku, kui ka inimtegevuse loodud keskkonna kvaliteet. Siiski on turismi suhe keskkonnaga keerukas. See hõlmab mitmeid tegevusi, millel võivad olla kahjulikud keskkonnamõjud. Paljud nendest mõjudest on seotud üldise infrastruktuuri ehitamisega, nagu teed ja lennujaamad ning turismiinfokeskused, sealhulgas kuurordid, hotellid, restoranid, poed, golfiväljakud ja jahisadamad. Turismiarengu negatiivsed mõjud võivad järk-järgult hävitada keskkonnaressursse, millest konkreetne piirkond sõltub.

 

Teisest küljest on turismil potentsiaali luua keskkonnale kasulikku mõju, aidates kaasa keskkonnakaitsele ja -hoiule. See on viis, kuidas tõsta teadlikkust keskkonnaväärtustest, ja see võib olla ka vahendiks looduspiirkondade kaitseks ja majandusliku tähtsuse suurendamiseks.

 

Turismi arendamine võib avaldada piirkonnale tohutut survet ja põhjustada selliseid mõjusid nagu pinnaseerosioon, suurenev reostus, looduslike elupaikade kadu, suurenenud surve ohustatud liikidele ja metsatulekahjud. See kahjustab tihti veevarusid ja sunnib kohalikke elanikke võistlema kriitiliste ressursside pärast.

Sotsiaal-kultuurilised mõjud

Siin kirjeldatud turismimajanduse sotsiaal-kultuurilised mõjud on turistide otseste ja kaudsete suhete ning turismitööstusega koostoime mõju vastuvõtvatele kogukondadele. Erinevatel põhjustel on vastuvõttev kogukond tihtipeale klientide ja teenusepakkujatega suheldes nõrgemas seisus. Need mõjud ei ole alati ilmsed, sest neid on raske mõõta ning sõltuvad väärtushinnangutest ja on sageli kaudsed või raskesti tuvastatavad.

Mõjud ilmnevad siis, kui turism toob endaga kaasa väärtussüsteemide ja käitumise muutusi ning seeläbi ohustab põlisrahvaste identiteeti. Lisaks esineb sageli muutusi kogukonna struktuuris, perekondlikes suhetes, kollektiivsetes traditsioonilistes elustiilides, tseremooniates ja moraalides. Kuid turism võib avaldada ka positiivset mõju, kuna see võib olla toetav jõud, mis soodustab rahu, kultuuritraditsioone ja aitab vältida linnade ümberpaigutamist, luues kohalikke töökohti. Tihtipeale juhtub, et kui erinevad kultuurid kokku tulevad, on sotsiaal-kultuurilised mõjud mitmetähenduslikud: samu objektiivselt kirjeldatud mõjusid peavad mõned sidusrühmad kasulikeks ja teised aga negatiivseteks.  

 

Turismi majanduslik mõju

Turismisektos annab olulist majanduslikku kasu nii vastuvõtvatele riikidele kui ka turistide koduriikidele. Enda piirkonna reklaamimine turisti sihtkohana panustab eelduste kohaselt suurte majandusarengusse, mis on suureks motivatsiooniks just arengumaade piirkondadele.

Nagu ka teiste mõjude puhul, toob selline massiivne majandusareng kaasa nii positiivsed kui ka negatiivseid tagajärgi.

 

Kuidas me saame mõõta säästvat turismi ?

Kuigi säästval turismil on mitmeid positiivseid eesmärke, peab olemas olema ka konkreetne mõõtesüsteem, mis võimaldab ettevõttel hinnata oma tegevuse tulemuslikkust jätkusuutlikkuse suunas. Tulemuste ja edu mõõtmiseks kasutatakse erinevaid võrdlusuuringuid. Võrdlusuuring on protsess, kus organisatsioonid võrdlevad oma keskkonnaaspekte (näiteks vee tarbimist) teiste sarnaste ettevõtetega. Võrdlusuuring ei anna mitte ainult ülevaadet enda positsioonist võrreldes konkurentidega, vaid aitab kaasa ka paljudele positiivsetele sisemistele parendustele.

 

Näiteks turismisektoris kasutatakse järgmisi võrdlusindikaatoreid:

  • Elektri ja energia tarbimine kilovatt-tundides (kWh) (teenindatava ruutmeetri kohta)
  • Vee tarbimine liitrites või kuupmeetrites (m3) (ühe külalise pealt, ühe öö kohta)
  • Jäätmete tootmine (kg külalise pealt, ühe öö kohta ja/või liitrit külalise pealt, ühe öö kohta)

 

Püüeldes igapäevaste toimingute parendamise suunas ning kasutades selleks neid võrdlusuuringu indikaatoreid ei ole turismitööstuse jätkusuutlikkuse saavutamine üksnes retooriline eesmärk vaid reaalsus, mis pakub mõõdetavaid eeliseid ja ka potentsiaalset rahalist säästu.

Alustades keskkonnategevust kasutades selleks võrdlusuuringut, saaksid ettevõtjad panustada jätkusuutlikusse arengusse ning samal ajal saada majanduslikku kasu.

 

[1] Defra

Suur pilt

Keskkonnahoidlik tegevus

  • Praeguseks on üle kolme neljandiku ettevõtetest (77%) võtnud kasutusele meetmeid, kuidas oma ettevõtte tekitatud keskkonnamõju vähendada.
  • Euroopa Liidu turismitööstus moodustab peaaegu 3,7% kogu EL sisemajanduse kogutoodangust, kus 1,8 miljonit ettevõtet annab tööd 5 %-le kogu EU töötavast elanikkonnast (ligikaudu 11,3 miljonit töökohta). Turismisektori hinnanguline panus sisemajanduse kogutoodangusse on palju suurem, kui võtta veel arvesse teisi turismiga seonduvaid sektoreid. Kaudselt panustab turism sisemajanduse kogutoodangusse ligikaudu 10% ja vähemalt 11% kogu tööhõivest.
  • Turismisektor tekitab 5% ülemaailmsest süsinikdioksiidi heitkogustest, millest 4% on seotud transpordiga ja peaaegu 1% majutussektoriga ning väike kogus muude turismitegevustega.
  • Sõltuvalt reisi pikkusest, hotelli suurusest ja mugavustest, tarbitud toidust ja muudest teguritest kasutab turist 84 kuni 2000 liitrit vett päevas.
  • Ülemaailmselt kasutavad maailma 32,000 ja enam golfiväljakut umbes 9,5 miljardit liitrit vett päevas, et kasta oma rohumaid. Hispaania keskmine golfiväljak kasutab sama palju vett, kui linn, kus elab 12 000 inimest.
  • 70% inimestest usub, et ettevõtted peaksid olema pühendunud looduskeskkonna säilitamisele ja 55% inimestest soovivad õiglasi töötingimusi.

 

[1] Travel & Tourism ECONOMIC IMPACT 2016 EUROPEAN UNION LCU