Veetarbimise seire

Veetorude ja seadmete lekkimine võib märkimisväärselt suurendada vee tarbimist ja sellega kaasnevad märkimisväärsed kulud.  Lekkiv tualett võib raisata päevas kuni 750 L vett (ITP,2008) samas kui tavaline hotellikülastaja aga kasutab päevas umbes 5 korda tualetti, mis teeb kokku umbes 30 L vett.  Tilkuv kraan võib raisata kuni 70 L vett päevas ja hinnanguliselt on arvestatud, et suures hotellis võivad tilkuvad kraanid suurendada kogu veetarbimist 5% võrra, mis on samaväärne  15L veega ühes ööbimise kohta. (Smith et al., 2009).  Bulgaarias tehti uuring kaheksa hotelli põhjal, mis  näitas, et erinevad lekked moodustasid 32-86% veetarbimisest (EC,2009). Köögid on samuti olulised veetarbimise ja lekke allikad. 

 

Läbi lekkimise tekkivat veekadu saab tuvastada tõhusa seire- ja hooldusprogrammiga, mis hõlmab järgmist:
 

  • Majapidamise personali igapäevane kontroll, et tuvastada ilmselged lekked, näiteks kraanide või tualettide lekkimine.
  • Peidetud lekete avastamise üksikasjalikud korrapärased kontrollid, sealhulgas toruühenduste, seadmete ja soojusvaheti osade kontrollimine. Suurtes ruumides võivad tehnikud teostada üksikasjalikke katsetusi, mis võivad sisaldada lekke tuvastamise kaablite ja kaasaskantavate klambritega voolumõõturite kasutamist.

 

Veetarbimise seire ja võrdlusuuringud on esimene samm veetarbimise tõhususe parandamiseks. Märkige veetarbimise andmed regulaarselt üles (päevas, nädalas, kuus), et tuvastada ebaregulaarsusi. Kontrollige tarbimist vaiksematel aegadel (nt hommikul vara), et tuvastada lekkeid.

 

Jagage ruumid tsoonideks, paigaldage alamõõdikud ja jälgige perioodiliselt oma veetarbimist. 

Lisaks numnritubadele, tuleks veetarbimist mõõta ka järgnevates olulistes kohtades:

  • köögid
  • pesupesemisruumid
  • üldkasutatavad tualettruumid
  • basseini piirkonnad

Vähendatud kulud

Kuuma vee tarbimise vähenemisega seotud kulude kokkuhoid onvõrreldes külma veega tunduvalt kõrgem . Keskmise toitlustuse ja majutusettevõtte puhul leiti, et veetarbimise- ja kanalisatsiooni kogumaksumus on peaaegu kümme korda kõrgem, kui lihtsalt veehind, kuna 80% veekulust läheb kütteks (Smith et al., 2009).

  

 

Ökokaart